Pariis ootab Paavo Järvit oma esindusorkestri ette

Postimees.ee

11.03.2010 19:40

Tiina Väljaste, Pariis, kultuuriajakirjanik

Kontserdihooaeg 2010/11 tuleb nii dirigent Paavo Järvile kui Pariisi orkestrile eriline. Järvist saab kolmeks aastaks muusikakollektiivi peadirigent.

REKLAAM

Eestlastel on, mille üle rõõmu maitsta. Koostöö vilju saame peagi maitsta ka meie. Eesti Rahvusmeeskoor sõidab septembris hooaja avakontserdiks Pariisi, et esitada võimsahäälselt Jean Sibeliuse sümfooniat «Kullervo». Novembris plaanitakse 2400 kohaga kontserdisaalis Salle Pleyelis Arvo Pärdi uue heliteose «Silhouette» maailma esiettekannet.

Hooajal 2011/12 soovib dirigent koos orkestriga Eestisse esinema tulla. Nii et senisest tihedamad sidemed kahe maa muusika ja muusikute vahel.

Järvi võtab dirigendikepi üle sakslaselt Christoph Eschenba­chilt, kes juhtis l’Orchestre de Paris’d kümme aastat. Varem on kuulsat kollektiivi juhtinud Georg Solti, Daniel Barenboim ja Herbert von Karajan, keda The New York Times on tituleerinud maailma tuntuimaks dirigendiks ja üheks klassikalise muusika mõjuvõimsamaks persooniks.

8. märtsil pressikonverentsil Pariisis ütles Paavo Järvi, et loodetavasti kujuneb tema koostöö orkestriga loominguliselt otsinguliseks ja edukaks. «Ma ei kavatse peale suruda oma visiooni,» lisas ta, «esialgu kavatsen kuulata muusikuid ja kuulata orkestrit.»

Ometi on uue juhi maitse juba programmi lehitsedes tunda: palju põhjamaade muusikat – Sibelius, Grieg, Pärt; märkimisväärselt ka vene heliloojate töid – Rahmaninov, Šostakovitš, Prokofjev.

Hooaeg tuleb eklektiline, lubas Järvi, põhjendades: «Armastan žanrilist mitmekesisust: klassika, avangard, minimalism, spiritualism... Nii tugeval muusikakollektiivil ei tohiks olla žanripiire.»

Vahva taustaloo jutustas dirigent Pärdi uudisteose valmimise kohta: «Kuuldes, et asun juhatama Pariisi orkestrit, mainis helilooja, et talle meeldiks luua midagi teemakohast. Kui tal külas käisin, hakkas laual silma kuhi pakse raamatuid fotode ja dokumentidega – kõik Eiffeli tornist ja selle loojast Gustave Eiffelist.

Pärt ütles, et soovib pühendada teose Eiffelile ja seeläbi Pariisi linnale ning komponeerida läbipaistvust ja õhulisust, milles ei puudu vägevus ja tugevus.»
Jääme lootma, et ka kodupublik ei pea armastatud helilooja Eiffeli-nägemust kaua ootama.

Kui palusin Paavo Järvil iseloomustada Pariisi sümfooniaorkestrit ühe sõnaga, ütles ta kaks: solistide orkester. Ühest küljest väljendab see hinnangut muusikute tasemele. Teisalt seab see orkestrijuhile lisaootusi – sulatada isepäised andekad isiksused kõrgetasemeliseks muusikaorganismiks.