Stalini ülistamine kohutas Narva kooripoiste vanemaid
Postimees
Hanneli Rudi, reporter
Et Narva poistekoor saaks homme Estonias esitada Dmitri Šostakovitši Stalinit ülistavat kantaati ja oratooriumi, tuli dirigent Paavo Järvil allkirjastada dokument, milles kinnitas, et tegu on puhtalt kunsti, mitte poliitilise propagandaga. Just viimast pelgasid noorte lauljate vanemad.
Estonia kontserdisaali laval esitab ERSO, Eesti Kontsertkoor ja Narva Koorikooli poistekoor Šostakovitši kantaati «Meie kodumaa kohal särab päike», oratooriumi «Laul metsadest» ning poeemi «Stepan Razini hukkamine».
Paavo Järvi sõnul palusid Narva poistekoori juhid kirjutada dirigendil tõend või dokument selleks, et koorijuhte ei hakataks süüdistama Eesti-vastases poliitilises propagandas.
«Šostakovitšil on sõnad Leninist ja Stalinist, parteist. See kõik on meile väga tuntud teema, aga nad kartsid, et neid võidakse hakata pärast süüdistama mingisuguses Eesti- vastases või nõukogude poliitilise propaganda ajamises. Ma ütlesin, loomulikult, see ju Šostakovitši kirjutatud, see pole propaganda, vaid kunst. Aga see [hirm] näitab, kui lähedal me sellele ajastule oleme ja kui värsked need haavad on.»
«See oli aeg, kus geniaalsed inimesed nagu Šostakovitš pidid kirjutama selleks, et ellu jääda,» meenutas Järvi. «Ta on üks 20. sajandi geniaalsemaid heliloojaid, kes oli tuntud selle poolest, et ta oli väga kriitiline nõukogude süsteemi suhtes. Aga pidi kirjutama ülistavaid kantaate, et teda Siberisse ei viidaks.»
Paavo Järvi Narva koori jaoks sellise dokumendi ka koostas. «Aga ma usun, et meil on nii intelligentsed inimesed, et sellest esitusest on võimatu valesti aru saada. See on meie ajaloole pilgu viskamine vaba Eesti positsioonilt.»
Vanemad olid mures
Narva koorikooli poistekoori dirigendi Mihhail Gorjušini sõnul olid laste vanemad mures, et äkki tekib probleeme, kui lapsed laulavad Leninist ja ülistavad kommunistlikku parteid.
«Me selgitasime, et me mingil juhul ei ülista neid, aga andsime vanemate palve korraldajatele edasi ja nemad meile ka vastasid,» sõnas dirigent.
Gorjušin rääkis, et küsimusi tekkis ka lastel. «Paljud ei tea, mis oli enne ja pärast isamaasõda. Meil tuli neile selgitada, kes on Lenin ja kes on Stalin, milline oli ajalugu.» Noortele lauljatele näidati filme selle aja kohta ja selgitati, miks toona nii ülistati. «Poisid said aru, millest teos räägib,» kinnitas koorijuht.
Võimas vaatemäng
Miks tuleb praegu esitusele just see kantaat? «Sellepärast, et meil on siiski veel side selle ajaga. Kui me esitaks seda Pariisis või Londonis või ükskõik kus, mängitaks seda nii, nagu ilusat Šostakovitši muusikat. Muusika iseenesest on geniaalne, kuigi tekst on banaalne ja võlts, nagu need sel ajal olid. Kõik teadsid, et käib küüditamine, aga tekstides ülistati, kui hea on elada,» rääkis Järvi. «Meil on selle projektiga intellektuaalne ja emotsionaalne side. Kui seda teha Ameerikas või mujal, nad ei saaks sellest aru.»
Ehkki ka väikestel Narva koorikooli poistel ei saa mälestust sellest ajast olla, on Järvi sõnul enamik neist Stalini nime kuulnud. «Kui ma küsisin neilt, kas teate, kes Stalin on, vastasid nad: «Da, diktator» (Jah, diktaator - vene keeles, toim). See tähendab, et neid on õigesti õpetatud, nad on Eestis üles kasvanud ja elavad Eesti reaalsuses,» leidis Järvi.
«Elada vabas Eestis ja kuulda, kuidas terve koor laulab «kommunistõ, vperjod»(edasi, kommunistid, toim) - see on geniaalne. Seda peab nägema! Kuskil mujal ei saadaks sellest aru, aga meie saame sellest irooniast, absurdsusest ja sürreaalist aru.»
Mis emotsioone see publikus tekitada võib? «Usun, et publik saab aru sellest irooniast ja mõnitavast toonist, mida Šostakovitš kasutab. Noorem publik saab ilmselt teistmoodi aru kui vanem publik, kes on küüditamise läbi elanud – võib-olla on see nende jaoks vastuvõetamatu,» mõtiskles dirigent. Järvi lootis siiski, et publik mõistab tema programmi mõtet - vastandada kantaadi «Meie kodumaa kohal särab päike» absurdsus poliitilise ja selgelt nõukogudevastase poeemi «Stepan Razini hukkamine» siiralt hea muusikaga. «See poliitiline paradoks teeb asja veel teravamaks ja huvitavamaks,» leidis ta.
Paavo Järvi ise ootab homset ainulaadset kontserti äärmise elevusega. «Kes homme kontserdile ei tule, seda läbi elada ei saa. Meil on kokku vähemalt 200 inimest laval, see on terve spektaakel, täielik teater! Muusikaliselt on kõik lood fantastiliselt kõrgel tasemel, geniaalsed!» jätkus tal ohtralt kiidusõnu.
http://www.postimees.ee/814026/stalini-ulistamine-kohutas-narva-kooripoiste-vanemaid/
Hanneli Rudi, reporter
Merike Teder, reporter
19.04.2012
Dirigent Paavo Järvi Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
19.04.2012
Dirigent Paavo Järvi Foto: Ants Liigus / Pärnu PostimeesEt Narva poistekoor saaks homme Estonias esitada Dmitri Šostakovitši Stalinit ülistavat kantaati ja oratooriumi, tuli dirigent Paavo Järvil allkirjastada dokument, milles kinnitas, et tegu on puhtalt kunsti, mitte poliitilise propagandaga. Just viimast pelgasid noorte lauljate vanemad.
Estonia kontserdisaali laval esitab ERSO, Eesti Kontsertkoor ja Narva Koorikooli poistekoor Šostakovitši kantaati «Meie kodumaa kohal särab päike», oratooriumi «Laul metsadest» ning poeemi «Stepan Razini hukkamine».
Paavo Järvi sõnul palusid Narva poistekoori juhid kirjutada dirigendil tõend või dokument selleks, et koorijuhte ei hakataks süüdistama Eesti-vastases poliitilises propagandas.
«Šostakovitšil on sõnad Leninist ja Stalinist, parteist. See kõik on meile väga tuntud teema, aga nad kartsid, et neid võidakse hakata pärast süüdistama mingisuguses Eesti- vastases või nõukogude poliitilise propaganda ajamises. Ma ütlesin, loomulikult, see ju Šostakovitši kirjutatud, see pole propaganda, vaid kunst. Aga see [hirm] näitab, kui lähedal me sellele ajastule oleme ja kui värsked need haavad on.»
«See oli aeg, kus geniaalsed inimesed nagu Šostakovitš pidid kirjutama selleks, et ellu jääda,» meenutas Järvi. «Ta on üks 20. sajandi geniaalsemaid heliloojaid, kes oli tuntud selle poolest, et ta oli väga kriitiline nõukogude süsteemi suhtes. Aga pidi kirjutama ülistavaid kantaate, et teda Siberisse ei viidaks.»
Paavo Järvi Narva koori jaoks sellise dokumendi ka koostas. «Aga ma usun, et meil on nii intelligentsed inimesed, et sellest esitusest on võimatu valesti aru saada. See on meie ajaloole pilgu viskamine vaba Eesti positsioonilt.»
Vanemad olid mures
Narva koorikooli poistekoori dirigendi Mihhail Gorjušini sõnul olid laste vanemad mures, et äkki tekib probleeme, kui lapsed laulavad Leninist ja ülistavad kommunistlikku parteid.
«Me selgitasime, et me mingil juhul ei ülista neid, aga andsime vanemate palve korraldajatele edasi ja nemad meile ka vastasid,» sõnas dirigent.
Gorjušin rääkis, et küsimusi tekkis ka lastel. «Paljud ei tea, mis oli enne ja pärast isamaasõda. Meil tuli neile selgitada, kes on Lenin ja kes on Stalin, milline oli ajalugu.» Noortele lauljatele näidati filme selle aja kohta ja selgitati, miks toona nii ülistati. «Poisid said aru, millest teos räägib,» kinnitas koorijuht.
Võimas vaatemäng
Miks tuleb praegu esitusele just see kantaat? «Sellepärast, et meil on siiski veel side selle ajaga. Kui me esitaks seda Pariisis või Londonis või ükskõik kus, mängitaks seda nii, nagu ilusat Šostakovitši muusikat. Muusika iseenesest on geniaalne, kuigi tekst on banaalne ja võlts, nagu need sel ajal olid. Kõik teadsid, et käib küüditamine, aga tekstides ülistati, kui hea on elada,» rääkis Järvi. «Meil on selle projektiga intellektuaalne ja emotsionaalne side. Kui seda teha Ameerikas või mujal, nad ei saaks sellest aru.»
Ehkki ka väikestel Narva koorikooli poistel ei saa mälestust sellest ajast olla, on Järvi sõnul enamik neist Stalini nime kuulnud. «Kui ma küsisin neilt, kas teate, kes Stalin on, vastasid nad: «Da, diktator» (Jah, diktaator - vene keeles, toim). See tähendab, et neid on õigesti õpetatud, nad on Eestis üles kasvanud ja elavad Eesti reaalsuses,» leidis Järvi.
«Elada vabas Eestis ja kuulda, kuidas terve koor laulab «kommunistõ, vperjod»(edasi, kommunistid, toim) - see on geniaalne. Seda peab nägema! Kuskil mujal ei saadaks sellest aru, aga meie saame sellest irooniast, absurdsusest ja sürreaalist aru.»
Mis emotsioone see publikus tekitada võib? «Usun, et publik saab aru sellest irooniast ja mõnitavast toonist, mida Šostakovitš kasutab. Noorem publik saab ilmselt teistmoodi aru kui vanem publik, kes on küüditamise läbi elanud – võib-olla on see nende jaoks vastuvõetamatu,» mõtiskles dirigent. Järvi lootis siiski, et publik mõistab tema programmi mõtet - vastandada kantaadi «Meie kodumaa kohal särab päike» absurdsus poliitilise ja selgelt nõukogudevastase poeemi «Stepan Razini hukkamine» siiralt hea muusikaga. «See poliitiline paradoks teeb asja veel teravamaks ja huvitavamaks,» leidis ta.
Paavo Järvi ise ootab homset ainulaadset kontserti äärmise elevusega. «Kes homme kontserdile ei tule, seda läbi elada ei saa. Meil on kokku vähemalt 200 inimest laval, see on terve spektaakel, täielik teater! Muusikaliselt on kõik lood fantastiliselt kõrgel tasemel, geniaalsed!» jätkus tal ohtralt kiidusõnu.
http://www.postimees.ee/814026/stalini-ulistamine-kohutas-narva-kooripoiste-vanemaid/
.jpg)
Comments