Paavo Järvi juhatab taas Berliini Filharmoonikuid
kultuur.err.ee
Priit Kuusk
31.01.2020
Priit Kuusk
31.01.2020
Paavo Järvi Klassikaraadios Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Paavo Järvi alustas aastat oma uue, Zürichi Tonhalle orkestriga, juhatades 8.- 10. jaanuaril kolme kontserti kodulinna kultuurikeskuse Maag saalis. Need olid klassikalised kavad, Pjotr Tšaikovski sümfooniad nr 2 ja nr 5, Béla Bartóki Tantsusüit ning Aaron Coplandi Klarnetikontsert, solistiks menukas rootsi muusik Martin Fröst. 15.-19. jaanuaril tehti esimene välisreis samade kavadega Innsbrucki Tirooli saalis, Viini Kontserdimajas ning Budapesti Kunstide palees ja Dortmundi Kontserdimajas.
Jaanuarikuu kolmel viimasel päeval (29.-31. jaanuaril) dirigeerib Paavo Järvi aga Berliini Filhamoonikuid, Herbert von Karajani soovide põhjal ehitatud ja 1963 avatud Euroopa omaaegses parimas, filharmoonia suures saalis Karajani nime kandval tänaval.
Kümnetele, pigem sadadele andekatele dirigentidele on Berliini Filharmoonikute ette saamine jäänud kättesaamatuks unistuseks. Paavo on kuulsa orkestri ees juba ei-tea-mitmendat korda, ja nüüdki kokku kolmel õhtul sama kavaga. Selles kõlavad Igor Stravinski peaaegu tundmatu "Scherzo fantastique" op 3 (1908) ning Hector Berliozi igihaljas "Fantastiline sümfoonia". Nende vahel sünnib esimeses kavapooles aga maailmaesiettekanne, samaviisi haruldusena selle orkestri puhul, selles saalis, aga nüüd Eesti dirigendiga sündmuse ühe algatajana. See on taani heliloojalt Hans Abrahamsenilt tellitud Kontsert metsasarvele ja orkestrile, solistiks Stefan Dohr, orkestri metsasarverühma kontsertmeister, kes mängib siin 1993. aastast.
Uue kontsertteose tellijaks on ühiselt Berliini Filharmoonikute fond, NHK sümfooniaorkester Tokyost, Hollandi Raadio filharmooniaorkester (Radio 4), Seattle'i Sümfooniaorkester USAst ja Aucklandi filharmoonia Uus-Meremaalt.
Hans Abrahamsen (s. 1952) on edukamaid Taani heliloojaid. Eriti viimased aastad on talle kõrgeid tunnustusi toonud. Väga kaalukad Grawemeyeri fondi kompositsiooniauhind ja Põhjamaade Nõukogu muusikapreemia 2016, Leonie Sonningi preemia (Taani) 2019. aastast räägivad iseenda eest.
Paavo Järvi viimaste aegade tegemistes märkab aina pikemat ja põhjalikumat tööd omaenda orkestritega. Novembris 2019 pikendas ka NHK sümfooniaorkester Tokyos veelkordselt Paavo Järvi lepingut orkestri peadirigendina, nüüd kuni aastani 2022. Terve veebruarikuu 2020 tegutseb Järvi NHK orkestri kunstilise suunaja ja juhina, dirigeerides 5. veebruarist 3. märtsini nende kokku 15 kontserti. Esimesed kuus kontserti tehakse Jaapanis, kuni 16. veebruarini: esinemispaikadeks Tokyos Suntory Hall ja NHK Hall, Takasaki ja Koriyama. Kavades kõlavad Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 (solist hispaanlanna Leticia Moreno) ning Rahmaninovi Sümfoonia nr 2, viimasel kahel õhtul NHK Hallis Abrahamseni Metsasarvekontsert (solist Stefan Dohr Berliinist) ning Anton Bruckneri Sümfoonia nr 7.
Ja siis, 22. veebruarist kuni 4. märtsini mängib NHK orkester koos Paavo paljukordsete solistidega Euroopa kõige kuulsamates saalides, alustab aga meie vabariigi sünnipäeva puhul Tallinnast Estonia kontserdisaalist. Nii Tallinnas kui järgnevalt on kavas Tōru Takemitsu "How Slow the Wind", kuulsa Sol Gabetta soleerimisel Schumanni Kontsert tšellole ja orkestrile, või pärast Beethoveni Klaverikontsert nr 3, kus tuntud solist on Khatia Buniatishvili, kava teises pooles kõikjal Bruckneri Sümfoonia nr 7. Tallinnale järgnevad alates 24. veebruarist Londoni Royal Festival Hall, Pariisi uus filharmooniasaal, Viini Kontserdimaja, Kölni Filharmoonia, Detmoldi Kontserdimaja, Amsterdami Concertgebouw, Berliini Filharmoonia ning Brüsseli Palais des Beaux Arts.
Vaid nädala jätab Paavo Järvi puhkamiseks, õigemini Jaapani orkestri reisist toibumiseks ja enda ümberhäälestamiseks. 11. märtsil alustab ta uut, põhjalikku ja süsteemset kontsertide sarja oma Zürichi Tonhalle orkestriga, nüüd vaid kodus: Järvi toob märtsikuul välja kokku kaheksa järjestikust kontserti erineva repertuaariga, mida orkester pole varem mänginud. "See kõik on alles algus", ütles ta Tšaikovski Viienda sümfoonia omalaadse ettekande puhul. Samaviisi saab hinnata Paavo kogu tegevuse praeguseid suundumisi, mis ta plaanib Zürichis teoks teha. Repertuaari uuendamisel on tal abiks aga tema senised, paljudes koosesinemistes läbiproovitud silmapaistvad solistid. Tolles samas Maagi saalis kõlavad nüüd Tšaikovski "Itaalia capriccio" ja tema Sümfoonia nr 3 (kavades korduvalt) ning resideeriva helilooja Erkki-Sven Tüüri akordionikontsert "Prophecy", solistiks võrratu Ksenia Sidorova; 18. märtsist on kavas ka Tšaikovski avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" ning Sümfoonia nr 1, 20. märtsist Szymanowski Viiulikontsert nr 1 (solistiks Lisa Batiashvili). 26. märtsist ilmuvad kavadesse ka Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 6 ning Carl Nielseni Sümfoonia nr 2. Niisugusel kombel avardab Paavo mitte ainult oma uue orkestri, vaid ka siinse publiku kuulamiskogemust. Vaatlejate hinnangul on märgatavalt tõusnud ka orkestri mängutase.
Suur arv huvitavaid ja õnnestunud kontserte pole ainus põhjus, miks Paavo Järvi tegevus rahvusvahelist tähelepanu köidab. Jaanuarikuul, mis pole veel möödas ning arvustusi veelgi tulemas, avaldab PaavoProject, et Paavo esinemistest (veel enne Berliini Filharmoonikute kontserte) on meedias avaldatud 27. jaanuari seisuga juba kokku 20 arvustust, intervjuud ja kommentaariumi(!). Ilmunud on neid saksa, inglise, prantsuse, eesti ja vene keeles, sh pikki ülevaatlikke materjale. Tähelepanu on kontserdiarvustuste kõrval leidnud ka Zürichi orkestriga tehtud esimene sisukas plaadistustöö Olivier Messiaeni orkestrimuusikast firmale Alpha; orkestri Deutsche Kammerphilharmonie Bremen plaadid Beethoveni sümfooniatest (firma Sony) jpm. Ja kui pressimaterjali ilmub näiteks 152 nimetust, nagu Paavo Järvist 2019. aastal, võib muusikust ainsa aasta jooksul saada päris põhjaliku teadmise. Ootame põnevusega, mis juhtub eelolevatel hooaegadel.
https://kultuur.err.ee/1030437/paavo-jarvi-juhatab-taas-berliini-filharmoonikuid
Paavo Järvi alustas aastat oma uue, Zürichi Tonhalle orkestriga, juhatades 8.- 10. jaanuaril kolme kontserti kodulinna kultuurikeskuse Maag saalis. Need olid klassikalised kavad, Pjotr Tšaikovski sümfooniad nr 2 ja nr 5, Béla Bartóki Tantsusüit ning Aaron Coplandi Klarnetikontsert, solistiks menukas rootsi muusik Martin Fröst. 15.-19. jaanuaril tehti esimene välisreis samade kavadega Innsbrucki Tirooli saalis, Viini Kontserdimajas ning Budapesti Kunstide palees ja Dortmundi Kontserdimajas.
Jaanuarikuu kolmel viimasel päeval (29.-31. jaanuaril) dirigeerib Paavo Järvi aga Berliini Filhamoonikuid, Herbert von Karajani soovide põhjal ehitatud ja 1963 avatud Euroopa omaaegses parimas, filharmoonia suures saalis Karajani nime kandval tänaval.
Kümnetele, pigem sadadele andekatele dirigentidele on Berliini Filharmoonikute ette saamine jäänud kättesaamatuks unistuseks. Paavo on kuulsa orkestri ees juba ei-tea-mitmendat korda, ja nüüdki kokku kolmel õhtul sama kavaga. Selles kõlavad Igor Stravinski peaaegu tundmatu "Scherzo fantastique" op 3 (1908) ning Hector Berliozi igihaljas "Fantastiline sümfoonia". Nende vahel sünnib esimeses kavapooles aga maailmaesiettekanne, samaviisi haruldusena selle orkestri puhul, selles saalis, aga nüüd Eesti dirigendiga sündmuse ühe algatajana. See on taani heliloojalt Hans Abrahamsenilt tellitud Kontsert metsasarvele ja orkestrile, solistiks Stefan Dohr, orkestri metsasarverühma kontsertmeister, kes mängib siin 1993. aastast.
Uue kontsertteose tellijaks on ühiselt Berliini Filharmoonikute fond, NHK sümfooniaorkester Tokyost, Hollandi Raadio filharmooniaorkester (Radio 4), Seattle'i Sümfooniaorkester USAst ja Aucklandi filharmoonia Uus-Meremaalt.
Hans Abrahamsen (s. 1952) on edukamaid Taani heliloojaid. Eriti viimased aastad on talle kõrgeid tunnustusi toonud. Väga kaalukad Grawemeyeri fondi kompositsiooniauhind ja Põhjamaade Nõukogu muusikapreemia 2016, Leonie Sonningi preemia (Taani) 2019. aastast räägivad iseenda eest.
Paavo Järvi viimaste aegade tegemistes märkab aina pikemat ja põhjalikumat tööd omaenda orkestritega. Novembris 2019 pikendas ka NHK sümfooniaorkester Tokyos veelkordselt Paavo Järvi lepingut orkestri peadirigendina, nüüd kuni aastani 2022. Terve veebruarikuu 2020 tegutseb Järvi NHK orkestri kunstilise suunaja ja juhina, dirigeerides 5. veebruarist 3. märtsini nende kokku 15 kontserti. Esimesed kuus kontserti tehakse Jaapanis, kuni 16. veebruarini: esinemispaikadeks Tokyos Suntory Hall ja NHK Hall, Takasaki ja Koriyama. Kavades kõlavad Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 (solist hispaanlanna Leticia Moreno) ning Rahmaninovi Sümfoonia nr 2, viimasel kahel õhtul NHK Hallis Abrahamseni Metsasarvekontsert (solist Stefan Dohr Berliinist) ning Anton Bruckneri Sümfoonia nr 7.
Ja siis, 22. veebruarist kuni 4. märtsini mängib NHK orkester koos Paavo paljukordsete solistidega Euroopa kõige kuulsamates saalides, alustab aga meie vabariigi sünnipäeva puhul Tallinnast Estonia kontserdisaalist. Nii Tallinnas kui järgnevalt on kavas Tōru Takemitsu "How Slow the Wind", kuulsa Sol Gabetta soleerimisel Schumanni Kontsert tšellole ja orkestrile, või pärast Beethoveni Klaverikontsert nr 3, kus tuntud solist on Khatia Buniatishvili, kava teises pooles kõikjal Bruckneri Sümfoonia nr 7. Tallinnale järgnevad alates 24. veebruarist Londoni Royal Festival Hall, Pariisi uus filharmooniasaal, Viini Kontserdimaja, Kölni Filharmoonia, Detmoldi Kontserdimaja, Amsterdami Concertgebouw, Berliini Filharmoonia ning Brüsseli Palais des Beaux Arts.
Vaid nädala jätab Paavo Järvi puhkamiseks, õigemini Jaapani orkestri reisist toibumiseks ja enda ümberhäälestamiseks. 11. märtsil alustab ta uut, põhjalikku ja süsteemset kontsertide sarja oma Zürichi Tonhalle orkestriga, nüüd vaid kodus: Järvi toob märtsikuul välja kokku kaheksa järjestikust kontserti erineva repertuaariga, mida orkester pole varem mänginud. "See kõik on alles algus", ütles ta Tšaikovski Viienda sümfoonia omalaadse ettekande puhul. Samaviisi saab hinnata Paavo kogu tegevuse praeguseid suundumisi, mis ta plaanib Zürichis teoks teha. Repertuaari uuendamisel on tal abiks aga tema senised, paljudes koosesinemistes läbiproovitud silmapaistvad solistid. Tolles samas Maagi saalis kõlavad nüüd Tšaikovski "Itaalia capriccio" ja tema Sümfoonia nr 3 (kavades korduvalt) ning resideeriva helilooja Erkki-Sven Tüüri akordionikontsert "Prophecy", solistiks võrratu Ksenia Sidorova; 18. märtsist on kavas ka Tšaikovski avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" ning Sümfoonia nr 1, 20. märtsist Szymanowski Viiulikontsert nr 1 (solistiks Lisa Batiashvili). 26. märtsist ilmuvad kavadesse ka Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 6 ning Carl Nielseni Sümfoonia nr 2. Niisugusel kombel avardab Paavo mitte ainult oma uue orkestri, vaid ka siinse publiku kuulamiskogemust. Vaatlejate hinnangul on märgatavalt tõusnud ka orkestri mängutase.
Suur arv huvitavaid ja õnnestunud kontserte pole ainus põhjus, miks Paavo Järvi tegevus rahvusvahelist tähelepanu köidab. Jaanuarikuul, mis pole veel möödas ning arvustusi veelgi tulemas, avaldab PaavoProject, et Paavo esinemistest (veel enne Berliini Filharmoonikute kontserte) on meedias avaldatud 27. jaanuari seisuga juba kokku 20 arvustust, intervjuud ja kommentaariumi(!). Ilmunud on neid saksa, inglise, prantsuse, eesti ja vene keeles, sh pikki ülevaatlikke materjale. Tähelepanu on kontserdiarvustuste kõrval leidnud ka Zürichi orkestriga tehtud esimene sisukas plaadistustöö Olivier Messiaeni orkestrimuusikast firmale Alpha; orkestri Deutsche Kammerphilharmonie Bremen plaadid Beethoveni sümfooniatest (firma Sony) jpm. Ja kui pressimaterjali ilmub näiteks 152 nimetust, nagu Paavo Järvist 2019. aastal, võib muusikust ainsa aasta jooksul saada päris põhjaliku teadmise. Ootame põnevusega, mis juhtub eelolevatel hooaegadel.
https://kultuur.err.ee/1030437/paavo-jarvi-juhatab-taas-berliini-filharmoonikuid
.jpg)
Comments