Vennad maailma eri paigus

Oh, dear. Here is a very lengthy piece about the Järvi family, but it's all in Estonian so I haven't a clue what it means! I think it may be a piece about Neeme talking about Kristjan and Paavo. Help! :-)

Vennad maailma eri paigus
TEKST: LEA VEELMA

Maailmamainega eesti soost dirigendi Neeme Järvi pojad Paavo ja Kristjan ei pea kõndima oma isa kuulsuse tuules, vaid sammuvad iseseisvalt, oma tuntuse teed muusikamaailmas. Paavo on olnud nooremale vennale autoriteet ja on seda siiani. Vanem venda leiab aga, et nooremal “on õige doseering kõiges”.

PAAVO
Kolmekümnendal detsembril neljakümne kolmeseks saanud Paavo Järvi töötab mitmel pool maailmas. Hetkel on ta nii Cincinnati orkestri kui ka Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Paavo on seotud ka Deutsche kammerorkestriga, Eestiga seob teda ERSO kunstilise nõustaja roll.

Paavo Järvi ütleb, et tal on kokku kolm kodu. Korter Londonis on tema põhiline peatuspaik. Siis kodu Ameerikas Cincinnatis ja korter Floridas, kui on vaja hinge tõmmata.

Kodus ootab Paavot viiuldajast abikaasa Tanja ja jaanuaris kaheseks saav tütar Lea.
Detsembris oli Paavo taas dirigendipuldis Tallinnas, Estonia kontserdisaal oli rahvast pilgeni täis.

KRISTJAN
Kristjan Järvi kodu on Viin ja veel kord Viin. Seal töötab ta Viini Tonkünstler sümfooniaorkestri dirigendina. Kui Kristjan pole Viinis, siis on ta kas vanemate juures New Yorgis või lõpututes hotellides.

Kristjani suur armastus kuulub ansamblile Absolute, mille edu Euroopas ja Ameerikas järjest kasvab. 1993. aastal loodud bänd, nagu Kristjan seda ise seda nimetab, on uue muusika ansambel ja esitab segu džässist, rokist, samuti elektroonilisest muusikast. Ansambel püüab viia kontserdikogemuse uuele tasemele, murda barjääre, et kuulaja saaks erinevaid emotsionaalseid elamusi. Ansamblil on ilmunud juba kuus plaati. Turneed Saksamaal ja Rootsis on olnud menukad. Kirgliku iseloomuga dirigent Kristjan Järvi rahuldab seeläbi oma mitmekülgset muusikahuvi – ka hiljutine Mozarti ooperi “Zeide“ ettekanne New Yorgis läks hästi. Nüüd ollakse Absolute’iga Ameerika turneel. Ees ootavad Florida, California, Sacramento. Ja siis ehk tagasi Viini, kus Kristjanit ootab tema praeguse elu A ja O – abikaasa Heyle, kellega ta hiljuti abiellus ja kes tegi Kristjanist ta enda sõnade järgi kõige õnnelikuma mehe maailmas. Kristjani poeg eelmisest abielust viiuldaja Leila Josefowicziga, viieaastane Lukas on juba paljurännanud mees, kes tunneb ennast mugavalt nii Euroopas kui Ameerikas.

EESTI
Kui Järvide perekond 1980. aastal kohvrid pakkis ja Eestist lahkus, oli Paavo Järvi seitsmeteistkümnene, Kristjan aga alles seitsmeaastane.

Kodu Kadriorus, kuhu oli nii tore ja mõnus trammiga sõita, kui koolist tulid, jäeti maha ja asuti pikale teele. Poisid teadsid, et Eestisse tagasi ei tule nad niipea. Rutiinselt turvaline, korralik eesti kodu, kus ema tegi hommikusöögi ja saatis lapsed kooli, sai minevikuks.

Pärast Eestist lahkumist asus Paavo Järvi õppima löökpillide erialal Juilliard School of Music eelkolledžis ja hiljem dirigeerimist Curtise muusikainstituudis. Seljataha oli jäänud Georg Otsa muusikakool Eestis. Kristjan Järvi läks aga Manhattani muusikakooli klaverit õppima.

Üleni musta riietunud Paavo Järviga kohtun hotell Baronsi fuajees Tallinnas. Kaks mobiili, millest üks, see rahvusvaheline, kipub aina helisema, teine püsib vaikselt. Mäletan intervjuud Paavo Järviga suvel Pärnus Ammende villa pargipuude all, siis oli ta valges linases särgis. Paavo nagu ülendaks hetke, mil sa temaga kohtud. Pealegi teab mees, mida seljas kanda, ise põhjendab ta väärikat musta sellega, et reisib palju ja see on kindla peale minek. Ju rõhutab must ka tõsiduse astet, millega mees muusikat teeb. Järvide muusikast lugu pidav Vardo Rumessen teab näiteks rääkida, et Beethoveni sümfooniate plaadistused, mida Paavo Järvi on teinud, äratavad maailmas suurt tähelepanu, et need on uus sõna interpretatsioonis. Sellepärast, et Paavo Järvi lahendab Beethoveni loomingut ehtsa Viini muusika traditsioonide valguses.

Paavo Järvi oma vennast Kristjanist:
“Meil on väga tugev perekond, aga praegu me ei kohtu tihti. Põhiliselt räägin Kristjaniga viimasel ajal telefoni teel ja peamiselt siis, kui ta on kuskil lennujaamas. Siis on aega.“

Paavo arvab, et täiskasvanuelu algabki umbes seitsmeteistkümneselt, kui hakkab kujunema enesest arusaamine. Nii olid temal teistsugused eeldused alustada maailmas uut elu, sest Kristjanil jäi siin esimene klass pooleli, kui Järvid Eestist lahkusid.
Paavo meelest oli nii tema kui Kristjani elu Eestis sel ajal huvitav. Mingeid poliitilisi probleeme ei tule tal küll meelde, veel vähem Kristjanil, kes ilmselt mäletab juppe siit ja sealt, sest vanusevahe oli suur, kümme aastat.

Kristjanit võib ju pidada veidi boheemlaseks, kui tuletada meelde aegu tagasi, kõneleb Paavo, praegu aga on tal väga hea organiseerimis- ja enda mobiliseerimisvõime, mis ilmneb siis, kui on väga vaja midagi selgeks teha, kiiresti ära õppida või paika panna.

Kui aga on asju, mida ei pea tegema, ega Kristjan seda siis tee, räägib Paavo ja ütleb, et nad mõlemad on sellised. “Isa ütleb alati, et ülehomme on ka päev,“ viitab vanem vend pere meeste iseloomule.

Paavo meenutab, et perekond oli koos ainult aasta, siis kui nad Eestist lahkusid. Kõigepealt mindi Viini ja edasi Ameerikasse. Üks perekond New Yorgi lähedal võttis Järvid vastu ja nad elasid seal aasta, enne kui said jalad kindlalt maha. Siis lahkus Paavo kodunt ja alustas ülikooliõpingud.

“Põhjus, et nii Kristjan kui mina oleme muusikaga seotud, on vahest selles, et isa muusikaarmastus on nii nakkav, et sa ei saa arugi, kui oled sellest võidetud. Ja kui pead otsustama, siis on see otsus sinu eest juba tehtud, ent mitte survega, vaid mingi iseenesestmõistetavusega.“

Kui Kristjan Ameerikas kooli läks, oli nädalate küsimus, mil ta rääkis juba puhast inglise keelt, kohe tekkisid tal sõbrad, ta elas Ameerika argiellu sisse väga kiiresti, tuletab Paavo meelde.

Ilma naeruta pole õiget elu

“Kontakt Kristjaniga oli parim siis, kui ta oli umbes 9aastane, meid ühendas huumorimeel, me saime naljast ühtviisi aru. Meie vanaema oli humoorikas naine, kogu meie perekond on selline, kes näeb ka elu absurdsemat poolt ja oskab selle üle naerda. Elu ilma naeruta pole õige elu. Ka Kristjan naerab palju ja ta ei häbene oma heameelt näidata. Tema positiivsed omadused on kindlasti karjäärile kaasa aidanud. Tal on õige doseering kõiges.“

Oli ka aeg, kui vendade side oli väga lähedane, kui Paavo sõnal oli eriline kaal, sest ema ütles: Kristjan kuulab ainult sind.

Paavo arvab, et naisi hindavad nad alateadlikult ema järgi, tugevate naiste, nii vanaema kui ema toel kasvanud poisid seavad ema eeskujuks ka oma naise valikul.
Mis Kristjanisse puutub, siis teeb ta omad otsused alati ise, nii arvab Paavo. Tal on praegu hea partner, sest stressirikas elu, mida Kristjan mööda maailma rännates elab, nõuab sitket ja mõistvat naist ja tundub, et tal on vedanud.

Kui Paavo käest pärida välise sarnasuse kohta vanematega, siis ütleb ta, et kui vanu pilte vaadata, siis oli Kristjan küll nagu isa suust kukkunud. Praegu aga öeldakse naljatamisi, et Kristjanit võib eksikombel pidada hoopis filmistaar John Travoltaks. See aval lummavalt võluv naeratus mehises näos on vahest see, mis muudab nad nii sarnaseks. Ju ka pakatav energiahulk, mis teeb välimuse atraktiivseks. Seesmise peegeldus on ju meie kõigi nägudel, kui vaid vaadata suvatseme.

Kristjan Järvi oma vennast Paavost:
“Vanem vend, see on tähtis positsioon,” naerab Kristjan telefonis oma tervendavat naeru, mis kajab üle ookeani Eestisse – Kristjan on hetkel Ameerikas turneel. 33aastane Kristjan Järvi on suure osa oma elust elanud Lääne ühiskonnas ja inglise aktsent tema eesti keeles on tuntav.

Isegi Kristjanit nägemata tekib meeldiv taaskohtumise tunne, kui kujutled seda siirast naeratust ja kirglikkust kõnes. Ikka seesama spontaansus ja energia nagu viis aastat tagasi, kui Kristjan Pärnus Elisabethi kirikus dirigeeris, või hilisem Estonia Kontserdisaal, möödunud aasta mais, Tubina festivali ajal, siis kui saal oli ovatsioonidest pingul. Jääb mulje, nagu paneks mees igasse hetke midagi ainukordset ja just temale omast. Kõik siin maailmas on võimalik, tuleb ainult tahta, arvab spontaanne Kristjan Järvi.

Manhattani muusikakoolis klaverit õppinud Kristjan tegutseb praegu aktiivselt dirigendina ja paneb püsti seistes aplodeerima nii Viini kui isegi Tallinna kontserdipubliku.

Kristjan on nii tuline ja nii hea, tavatsevad Eestis öelda tema fanaatikud.
Vend Paavost rääkides ütleb Kristjan, et esimesena tuleb talle meelde see, kui hästi Paavo tema eest hoolitses, kui vanemad olid sõidus. “Ta oli autoriteet ja sõber. Ta on autoriteet mulle siiani. Kui ma dirigeerimisega alustasin, siis oli väike kõhklus, et Paavo on oma karjääris juba nii kaugel, kas ikka kõik Järvid mahuvad areenile. Mul oli igasuguseid komplekse seoses Paavo ja isaga.“ Võib-olla just oma bändi, Absolute-ansambli elushoidmine eristab Kristjanit nii isast kui ka Paavost ning on aidanud tal leida oma tee, sest ansamblil on tema elus tähtis roll. Ansamblit on tähele pandud mitmes mõttes. Kahe tuhande esimesel aastal esitati ansambli plaat Grammy auhinnale. “Inimesed, kes on erinevates miljöödes kasvanud, nende haare on just nii suur kui nende maailm,“ räägib Kristjan. Paavo maailm võib olla vähem üldisema pildiga kui minu oma, sest tema oli lihtsalt vanem, kui me Eestist lahkusime.“

Nii ongi muusikamaailm Kristjani jaoks suur meelelahutusäri, mis ei koosne neljast eraldi žanrist. Popp, rock, jazz ja klassika on kõik kokku üks suur muusika. “Paavo arvamus muusikamaailmast erineb minu omast, aga me kõik ajame oma rida ja tegelikult hoiame väga kokku ning armastame üksteist. Me oleme ühest meeskonnast.“
Paavo on rahulik, kõik on kontrolli all, see on respekteeritud asi. Eriti orkestrite poolt.

Paavo on tõsine muusik, ta võtab seda tööd väga tõsiselt. Ta tunneb huvi ka poliitika ja üldse elu vastu, sest ta arvab, et muusika mõistmiseks peab tundma ka seda aega ja ühiskonda, kus see muusika on sündinud.

Mis puudutab Paavo isiklikku elu, siis on ta ühe elustaadiumi lõpetanud ja alustanud uut, sest tal on ju nüüd perekond ja laps. See on uus asi Paavole ja ta võtab seda väga tõsiselt.

“Arvan, et Paavos on palju metoodilist mõtlemist, ta on rohkem planeerija. Ta oli ju oma tööelus palju ära teinud, enne kui abieluni jõudis. Eks me kõik ole igal järgmisel aastal veidi targemad kui eelmisel, nii on ka Paavo aastate möödudes omi prioriteete muutnud,” on Kristjan venna isikliku elu suhtes piisavalt diskreetne.
Korraliku perekonna korralikud poisid on ema-isa ees alati olnud võrdsed. Iseseisvad vennad elavad maailma eri paikades õnnelikku elu, nad ei sekku teineteise asjadesse, kuid samas on nad ühises vereringes kogu oma perekonnaga, mis teeb neid tugevaks ja veelgi õnnelikumaks.

Ja jõulude ajal viisid kõik teed Floridasse, kus “ema teeb hästi ja tervislikult süüa ning kogu perekond on koos”. See on Järvide traditsioon. Uus aasta toob Kristjan Järvi aga kõigepealt Eestisse plaadistama, siit edasi tuleb töö Vene Rahvusorkestriga. Paavo jätkab oma tööd Saksamaal, kus teda väga hinnatakse, ja loodetavasti jõuab ka Pariisi raadio orkestri juurde. Loomulikult ootab Paavot ka ERSO ja eesti publik. Ja jaanuaris saab kaheaastaseks Lea, Paavo Järvi tütar, kes on muutnud maailmamuusiku elu.