Paavo Järvi ja ERSO uus heliplaat otsib vastust küsimusele, kust läheb piir patriotismi ja silmakirjalikkuse vahel.
ERSO pressiteade
12/05/2015
Poeem Казнь Степана Разина / “Stepan Razini hukkamine” bassile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 119
Kantaat Над Родиной нашей солнце сияет / “Meie kodumaa kohal
särab päike” poistekoorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 90
Oratoorium Песнь о лесах / “Laul metsadest” tenorile,
bassile, poistekoorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, op 81
Aleksei Tanovitski bass
Konstantin Andrejev tenor
Narva Koorikooli poistekoor
Eesti Kontsertkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent PAAVO JÄRVI
“Uus heliplaat on tõenduseks, et Paavo Järvi on dirigent,
kes mõistab väga sügavuti Dmitri Šostakovitši muusikat.” (Presto Classical).
Eestis kanti need teosed ette 2012. aasta aprillis ja see oli üks kontserte,
mis jõudis päevalehtede esikülgedele, tuues dirigendile kaasa isegi süüdistusi
Stalini režiimi kiitmise eest. Paavo Järvi: “Selle põhjustasid ühe kantaadi
tekstid, milles ülistati Stalinit. Kuna me esitasime kõik teosed
originaaltekstidega, siis saab plaadil kuulda midagi tõeliselt õudustäratavat.
See oli aeg, kus geniaalsed inimesed nagu Šostakovitš pidid kirjutama selleks,
et ellu jääda. Šostakovitš on üks 20. sajandi geniaalsemaid heliloojaid, kes
oli tuntud selle poolest, et ta oli väga kriitiline nõukogude süsteemi suhtes.
Aga pidi kirjutama ülistavaid kantaate, et teda Siberisse ei viidaks.”Paavo
Järvi kirjutab plaadibukleti eessõnas: “Selle plaadi tagamõte on näidata
äärmuslikku reaalsust, millega üks suur helilooja oma elus kokku puutus: tema
vajadus kirjutada muusikat oma kodumaal, samal ajal kui selle totalitaarne
režiim ei võimaldanud loomingulist vabadust. /…/ Kuidas tuleb kunstnik toime
olukorras, kus ta on sunnitud elama kaksikelu? Kust läheb piir moraalse ja
moraalituse, aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava, patriotismi ja silmakirjalikkuse
vahel? Need fundamentaalse tähtsusega teosed on tänapäeval sama ajakohased kui
omal ajal stalinistlikul Venemaal.”
Nüüd, seoses plaadi ilmumisega jõudis uudis ka New York
Timesi veergudele: “Järvi hindab kõrge laenguga musitseerimist, sageli suurtel
kiirustel, mõtestatud fraseerimise ja teravate aktsentidega… need kvaliteedid
annavad tulemuseks värskendava ja jõulise esituse.”
Oratoorium “Laul metsadest” on loodud aasta pärast 1948.
aasta repressioone, millega Šostakovitš taaskord avalikult hukka mõisteti.
Stalini algatatud ulatuslikku Siberisse metsa istutamise kampaaniat ülistavad
tekstid kirjutas Jevgeni Dolmatovski, kelle sõnade kohaselt on näiteks teose
neljanda osa “Pioneerid istutavad metsa” tekst loodud aga täpselt Šostakovitši
juhtnööride järgi (Paplid, paplid, kiirustage põllule, pioneer, kõigile
eeskujuks, läks sinna juba koidu ajal!). Helilooja rehabiliteeris end sellise
teosega võimude silmis ning pälvis 1950. aastal Stalini preemia. Juba 1951.
aasta veebruaris kõlas uus oratoorium esmakordselt ka Eestis ERSO toonase
peadirigendi Roman Matsovi juhatusel, pälvides ajastule kohaselt sooja
vastuvõtu: “/…/ julge novaatorlik mõte kajastada muusikas grandioosset looduse
ümberkujundamise stalinlikku plaani on saanud Šostakovitši teoses tõepärase
kunstilise kehastuse ja R. Matsovi esinemine tõestas noore dirigendi
märkimisväärset loomingulist kasvu” (S. Milovski).
Kolm aastat hiljem, vahetult enne Nõukogude Liidu
Kommunistliku Partei XIX kongressi valminud kantaat “Meie kodumaa kohal särab
päike” on kirjutatud samuti Dolmatovski tekstile. Primitiiv-poliitilisele
tekstile loodud kantaat on taotluslikult lihtsustatud helikeelega ning
võitlushüüdena läbi teose kõlav Коммунисты, вперед! (Kommunistid, edasi!) loob
seoseid ajastukohase massilaulutraditsiooniga. Eestis kõlas teos 2012. aastal
Paavo Järvi juhatusel teadaolevalt esmakordselt.
1964. aastal, üheksa aastat pärast Stalini surma Jevgeni
Jevtušenko tekstile loodud poeem “Stepan Razini hukkamine” kirjeldab detailselt
kasakate liidri Stepan Razini hukkamist 1671. aastal. Šostakovitši poolt oli
suur julgustükk võtta vaid kaks aastat pärast Jevtušenko poeemi “Babi Jar”
sõnadele kirjutatud XIII sümfoonia hävitava hinnangu saanud esiettekannet uue
teose aluseks taas sama poeedi tekst. Publik võttis mõlemad teosed vastu suurte
ovatsioonidega. Kui rassismist ja despootliku võimu vastu võitlemisest rääkiv
XIII sümfoonia tehti esiettekande järel pihuks ja põrmuks, siis “Stepan Razini
hukkamist” ei kajastanud ajakirjandus pärast esiettekannet poole sõnagagi. ERSO
ja Roman Matsov tõid teose “Stepan Razini hukkamise” Eestis esiettekanedele
juba aasta hiljem. Paavo Järvi nimetab “Stepan Razini hukkamist” tõeliseks
meistriteoseks ning kriitiliseks vaatenurgaks Nõukogude režiimile.
Nii äsjailmunud CD Šostakovitši loominguga kui märtsi lõpus
kuulajaini jõudnud Neeme Järvi ja ERSO CD Eugen Suchoňi orkestriteostega (firma
Chandos) on pühendatud hiljuti meie hulgast lahkunud helirežissöör Maido
Maadiku (1960–2014) mälestusele. Koostöös Maadikuga on valminud enamus ERSO
CDsid, sealhulgas 2004. aastal Eestisse esimese Grammy toonud heliplaat
Sibeliuse kantaatidega (Ellerhein, RAM, ERSO, dirigent Paavi Järvi; Virgin
Classics).
Loe arvustust (Presto Classical):
http://www.prestoclassical.co.uk/news.php?date=2015-05-11&utm_source=facebook&utm_medium=newsletter&utm_campaign=facebook
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester lõpetab neljapäeval, 14.
mail Estonia kontserdisaalis Nikolai Aleksejevi juhatusel oma 88. hooaja.
Paavo Järvi juhatab sel nädalal Berliini Filharmoonikuid. 12.ndal mail esineti Berliinis Saksamaa ja Iisraeli diplomaatiliste suhete 50.
aastapäevale pühendatud ulatuslikul üritusel, mille raames kohtuvad Saksamaa
kantsler Angela Merkel ja Iisraeli president Reuven Rivlin.
Comments