Paavo Järvi avab hooaja Pariisi orkestriga
Postimees
Kristel Kossar
30.08.2011
Eesti Kontserdi hooaja ülehomne avalöök tuleb võimas: Paavo Järvi, Orchestre de Paris’ peadirigent, toob ilmakuulsa kollektiivi esinema oma kodumaale. Järvi võttis orkestri kunstilise juhtimise mullu sügisel üle kümme aastat Orchestre de Paris’ eesotsas olnud sakslaselt Christoph Eschenbachilt. Kõik seitse varasemat peadirigenti on olnud legendid: Charles Munch, Christoph von Dohnányi, Herbert von Karajan, Sir Georg Solti, Daniel Barenboim, Semjon Bõtškov ja Cristoph Eschenbach.
Paavo Järvi ja Orchestre de Paris esinevad neljapäeval esimest korda Eestis.
«Muidugi on sel orkestril erakordne minevik ja mul on au olla sellises nimekirjas,» möönab Järvi. «Ühest küljest pole sellest pääsu, samas ei saa edasi minna end pidevalt kellegagi võrreldes. Pead ikka olema ise keegi ja minema oma teed,» räägib dirigent, kes enda sõnul on alati tahtnud naasta Euroopasse. «Poleks aga arvanud, et see juhtub Pariisis.»
Seitsme aasta eest, kui Paavo Järvi esimest korda Prantsusmaa pealinnas Orchestre de Paris’ ees käed tõstis, oli seesuguse kollektiivi kunstiline juhtimine pelgalt pöörane unistus. «Kavas olid Sibeliuse «Pelléas et Mélisande», Alban Bergi «Sieben frühe Lieder» ja Nielseni teine sümfoonia, sugugi mitte prantsusepärane kava. Pärast kontserdi lõppu tulin lavalt alla – lava kõrval seisis mu abikaasa Tanja, süles meie esimene laps, toona ühekuune tütar Lea – ja mäletan, kuidas ütlesin: vaat see on orkester, mida ma tahaksin juhatada,» meenutab Järvi. «Siis kutsuti mind tagasi, veel ja veel... kuni ühel hetkel anti teada, et nad on otsustanud mind kutsuda peadirigendiks. Üllatus oli varasematele headele suhetele vaatamata muidugi suur!»
Prantsuse-armastus
Järvi sõnul on tal kollektiiviga tekkinud väga hea side. «See tundub ehk isegi esmapilgul uskumatu, sest eesti ja prantsuse kultuuril pole just palju ühist, geograafiliselt pole ka naabrid, aga mõistame selle orkestriga teineteist suurepäraselt.»
«Loomulikult on orkester hoopis teistsugune kui Karajani ajal, muusikaline kollektiiv on ju muutuv organism,» seletab Järvi. «Palju on noori võimekaid mängijaid ning taoline pilt avaneb kõigis tipporkestrites – generatsioonid vahetuvad. Need on tänapäeva muusikud, kes tahavad teha muusikat, mis nende jaoks on vastuvõetav ja õige. Ehk ka seetõttu on meil hea klapp.» Järvi sõnul tuleb talle just praegu eriti kasuks armastus prantsuse muusika vastu.
«Mulle on prantsuse muusika alati südamelähedane olnud,» ütleb Järvi. «Eriti selline romantiline prantsuse muusikatraditsioon: Bizet, Saint-Saëns, niisugune muusika, mida praegu ka Prantsusmaal kuigi palju ei mängita. Orkestri esimene tšellist näiteks tänas mind, et tõin prantsuse muusika tagasi prantsuse orkestrisse, ja eestlasena on seda hea kuulda.»
Plaadistustega silma paistev Paavo Järvi on aga uue koduorkestriga prantsuse muusika ka helikandjaile salvestanud. «Oleme teinud Bizet’ plaadi, plaadistanud Faure’i, plaane on veel palju,» avaldab dirigent. Tulemas on ka turneed Jaapanis, USAs ja üle Euroopa ning reisiplaanidesse mahub ka dirigendi kodumaa.
Eesti Pariisis
Paavo Järvi sõnul oli kollektiiv Eestiga tuttavaks saanud ennekõike tema isa Neeme Järvi kaudu. «Ikka teati, et olen eestlane ja oma isa poeg, samuti teatakse venda Kristjan Järvit.» Peadirigendi sõnul on orkester Eesti-sõidu eel ääretult elevil. «Igasugu küsimusi küsitakse – näiteks kas seal on kohutavalt külm. Nende jaoks on Skandinaavia, mille alla nad meid loevad, tohutu eksootika.»
Eestis kannab maailmanimega kollektiiv Igor Stravinski «Petruška» ning Béla Bartóki orkestrikontserdi kõrval ette ka Arvo Pärdi «Silhouette’i», mille maailmaesiettekannet juhatas Järvi Pariisis Salle Pleyelis mullu novembris. Teos on Paavo Järvi tellimus ning Pärt pühendas selle Paavo Järvile ja Orchestre de Paris’le nende pideva koostöö alguse puhul. «Silhouette, hommage à Gustave Eiffel» on pala keelpilliorkestrile ja löökpillidele, mille loomisele on heliloojat inspireerinud üks Pariisi imposantsemaid mälestusmärke ja sümboleid.
Sügisel leiab aga Prantsusmaal aset kahekuine eesti kultuuri festival, ka Orchestre de Paris on lubanud oma kava festivali ajaks meie muusikaga täiendada.
Kristel Kossar
30.08.2011
Eesti Kontserdi hooaja ülehomne avalöök tuleb võimas: Paavo Järvi, Orchestre de Paris’ peadirigent, toob ilmakuulsa kollektiivi esinema oma kodumaale. Järvi võttis orkestri kunstilise juhtimise mullu sügisel üle kümme aastat Orchestre de Paris’ eesotsas olnud sakslaselt Christoph Eschenbachilt. Kõik seitse varasemat peadirigenti on olnud legendid: Charles Munch, Christoph von Dohnányi, Herbert von Karajan, Sir Georg Solti, Daniel Barenboim, Semjon Bõtškov ja Cristoph Eschenbach.
Paavo Järvi ja Orchestre de Paris esinevad neljapäeval esimest korda Eestis.
«Muidugi on sel orkestril erakordne minevik ja mul on au olla sellises nimekirjas,» möönab Järvi. «Ühest küljest pole sellest pääsu, samas ei saa edasi minna end pidevalt kellegagi võrreldes. Pead ikka olema ise keegi ja minema oma teed,» räägib dirigent, kes enda sõnul on alati tahtnud naasta Euroopasse. «Poleks aga arvanud, et see juhtub Pariisis.»
Seitsme aasta eest, kui Paavo Järvi esimest korda Prantsusmaa pealinnas Orchestre de Paris’ ees käed tõstis, oli seesuguse kollektiivi kunstiline juhtimine pelgalt pöörane unistus. «Kavas olid Sibeliuse «Pelléas et Mélisande», Alban Bergi «Sieben frühe Lieder» ja Nielseni teine sümfoonia, sugugi mitte prantsusepärane kava. Pärast kontserdi lõppu tulin lavalt alla – lava kõrval seisis mu abikaasa Tanja, süles meie esimene laps, toona ühekuune tütar Lea – ja mäletan, kuidas ütlesin: vaat see on orkester, mida ma tahaksin juhatada,» meenutab Järvi. «Siis kutsuti mind tagasi, veel ja veel... kuni ühel hetkel anti teada, et nad on otsustanud mind kutsuda peadirigendiks. Üllatus oli varasematele headele suhetele vaatamata muidugi suur!»
Prantsuse-armastus
Järvi sõnul on tal kollektiiviga tekkinud väga hea side. «See tundub ehk isegi esmapilgul uskumatu, sest eesti ja prantsuse kultuuril pole just palju ühist, geograafiliselt pole ka naabrid, aga mõistame selle orkestriga teineteist suurepäraselt.»
«Loomulikult on orkester hoopis teistsugune kui Karajani ajal, muusikaline kollektiiv on ju muutuv organism,» seletab Järvi. «Palju on noori võimekaid mängijaid ning taoline pilt avaneb kõigis tipporkestrites – generatsioonid vahetuvad. Need on tänapäeva muusikud, kes tahavad teha muusikat, mis nende jaoks on vastuvõetav ja õige. Ehk ka seetõttu on meil hea klapp.» Järvi sõnul tuleb talle just praegu eriti kasuks armastus prantsuse muusika vastu.
«Mulle on prantsuse muusika alati südamelähedane olnud,» ütleb Järvi. «Eriti selline romantiline prantsuse muusikatraditsioon: Bizet, Saint-Saëns, niisugune muusika, mida praegu ka Prantsusmaal kuigi palju ei mängita. Orkestri esimene tšellist näiteks tänas mind, et tõin prantsuse muusika tagasi prantsuse orkestrisse, ja eestlasena on seda hea kuulda.»
Plaadistustega silma paistev Paavo Järvi on aga uue koduorkestriga prantsuse muusika ka helikandjaile salvestanud. «Oleme teinud Bizet’ plaadi, plaadistanud Faure’i, plaane on veel palju,» avaldab dirigent. Tulemas on ka turneed Jaapanis, USAs ja üle Euroopa ning reisiplaanidesse mahub ka dirigendi kodumaa.
Eesti Pariisis
Paavo Järvi sõnul oli kollektiiv Eestiga tuttavaks saanud ennekõike tema isa Neeme Järvi kaudu. «Ikka teati, et olen eestlane ja oma isa poeg, samuti teatakse venda Kristjan Järvit.» Peadirigendi sõnul on orkester Eesti-sõidu eel ääretult elevil. «Igasugu küsimusi küsitakse – näiteks kas seal on kohutavalt külm. Nende jaoks on Skandinaavia, mille alla nad meid loevad, tohutu eksootika.»
Eestis kannab maailmanimega kollektiiv Igor Stravinski «Petruška» ning Béla Bartóki orkestrikontserdi kõrval ette ka Arvo Pärdi «Silhouette’i», mille maailmaesiettekannet juhatas Järvi Pariisis Salle Pleyelis mullu novembris. Teos on Paavo Järvi tellimus ning Pärt pühendas selle Paavo Järvile ja Orchestre de Paris’le nende pideva koostöö alguse puhul. «Silhouette, hommage à Gustave Eiffel» on pala keelpilliorkestrile ja löökpillidele, mille loomisele on heliloojat inspireerinud üks Pariisi imposantsemaid mälestusmärke ja sümboleid.
Sügisel leiab aga Prantsusmaal aset kahekuine eesti kultuuri festival, ka Orchestre de Paris on lubanud oma kava festivali ajaks meie muusikaga täiendada.
Kontsert
Orchestre de Paris
dirigent Paavo Järvi
kavas:
Arvo Pärdi «Silhouette» (2009)
Igor Stravinski «Petruška» (1947)
Béla Bartóki orkestrikontsert (1943)
1. septembril
Tallinnas Estonia kontserdisaalis
http://www.postimees.ee/546598/paavo-jarvi-avab-hooaja-pariisi-orkestriga/
Comments