Paavo Järvi: Lõuna-Koreas on inimestel klassikalise muusikaga omamoodi side

Postimees

Tuuli Põhjakas

09.09.2022

Photo credits: Kaupo Kikkas

Äsja Eesti Festivaliorkestriga Lõuna-Koreast naasnud Paavo Järvi sõnas Postimehele antud lühikeses kommentaaris, et Koreas esineda on kindlasti teistmoodi, kuid see avab palju uusi uksi ja loob noortele muusikutele uusi võimalusi.

Järvi sõnul ootas Eesti Festivaliorkestrit Koreas väga soe vastuvõtt. «Ka minu varasem kogemus Korea publikuga on selline, et nad on tegelikult väga itaallaslikud. Publik on väga noor, Aasias vist kõige noorem üldse, ja nende vastuvõtt on alati suurepärane. Nad reageerivad, nagu me oleksime rokkstaarid.»

Ühe huvitava asjana toob Paavo Järvi välja, et nii Koreas kui ka Jaapanis on klassikalise muusika austajatel väga suur valikuvõimalus ja meeletult suur kogemus maailma kõige paremate muusikute ning nende kuulamisega. «Korea on üks selline koht, kuhu kõik tahavad sõita - Berliini ja Viini, Londoni ja Pariisi orkestrid – ja ma olen Aasias käinud mitme suure orkestriga. Ka nüüd tuli pärast meid sinna Londoni Filharmoonia ja enne meid oli Viin.»

«Valikuid ja võrdlusmomente on palju. Nad tunnevad muusikat väga hästi ning ka Soulis on vähemalt viis suurt orkestrit, kus juhatavad kõik suured lääne dirigendid,» lisas Paavo Järvi.

Klassikalise muusika kultuur on tema sõnul Koreas tõesti väga kõrge ning suhtumine on pigem kriitiline. «Seal ei piisa sellest, et sa oled tuntud, sest maailmas tuntakse igasuguseid inimesi igasugusel tasemel, aga tähtsam on see, et nad sind omaks võtavad. Kui nad sind omaks võtavad ja ütlevad, et sa oled nende lemmik, nad tahavad sind veel sinna, siis on ka nende suhtumine hoopis teine. Ei ole seda, et tullakse kontserdile, vaadatakse kontsert ära ja minnakse kohe pärast seda koju, vaid on tunne, et nad tulevad justkui pereliiget või head sõpra vaatama. Nad väljendavad end ka nii.»

Samuti väljendab Korea publik end Järvi sõnul teisiti: «Neil peab olema mingi moodus avalikult oma sümpaatiat väljendada. Mulle kirjutatakse sageli sotsiaalmeedias nii, et nad tutvustavad end ja tutvustavadki end kui fänni ja ütlevad, et nad juba ootavad sind tagasi ja neil on ostetud piletid teie järgmisele kontserdile.»

Eriti oluliseks peabki Paavo Järvi just seda, et kuulajal peab olema inimlik side, mis tekib ajaga: sellest ei piisa, kui ühe korra käid. «Minu jaoks on see päris mitmes kord Koreas ja seal on tekkinud juba kindel grupp inimesi, kes tulevad iga kord, kui ma juhatan,» täheldab Järvi. «Eestis on tegelikult samamoodi – meil on armastatud solistid, kelle pärast tullakse. Võib-olla neid ei tunta väljaspool Eestit, aga Eestis neid alati oodatakse. Nad on justkui oma inimesed.»

Järgmistest Eesti Festivaliorkestri esinemistest on teada nii palju, et planeeritud on suur Euroopa turnee, mille kuupäevad ei ole veel sajaprotsendiliselt paigas, aga planeeritud on kaheksa kindlat kontserti. «Järgmine suurem turnee toimub kindlasti Euroopa kontserdisaalides, sest see tasakaal peab olema. Mitte kõik Euroopa suurtes saalides või ainult Aasias, vaid kasvõi kordamööda,» lubab Järvi. «Esineme kindlasti Euroopa suurtes saalides ja festivalidel, Salzburgis näiteks, sest Euroopas esinemine on ka meile endale väga tähtis.»

Eriti vajalik on dirigendi sõnul see, et orkester oleks võimalikult tihti pildis: «See on tähtis, et meid nähakse ja Eesti nimi figureeriks kontserdikavades. Minu missioon on alati olnud, et Eesti oleks kogu aeg pildis, ka Eesti Festivaliorkestri nimi on seetõttu väga strateegiliselt välja valitud. Estonia peab igal pool kõlama!»

«Koreas öeldi väga tihti, et kahjuks ei teata Eestist veel mitte midagi, aga nüüd nad juba teavad rohkem ja järgmisel korral saavad Eestist veel enam teada. Ka Eesti suursaadikud Koreas ütlesid, et see, mida me teeme ühe või kolme kontserdiga, selle saavutamine oleks mõnel teisel alal väga keerukas saavutada ka aastatega,» toob Järvi välja.

Ääretult oluliseks peab Paavo Järvi ka seda, et Eesti Festivaliorkestris mängivatele muusikutele avavad sellised esinemised palju uusi võimalusi ja väljavaateid.

«Sellise orkestriga on väga meeldiv reisida, sest neis on ülim professionaalsus, aga samas noorteorkestri hing. Neis on seda nooruslikkust ja soovi pidutseda ning koos olla, aga ka muusikalist tahet. Eestlastest orkestri liikmed, aga ka kõik need, kes tulevad mujalt, nad saavad väga lähedasteks – neist saab võrgustik, mis niisama ei tekiks. Kuidas sa saad sõbraks orkestrimeistritega Londonist, Viinist või Zürichist, kui sa oled noor Eesti mängija?»

Järvi sõnul oleks selliste tutvuste loomine märgatavalt keerulisem, kui muusikutel ei oleks võimalust koos reisida, süüa, lava jagada ja pidutseda. Sellised kontaktid on dirigendi sõnul äärmiselt tähtsad nii talle endale kui ka muusikutele.

«See on minu enda jaoks ka väga oluline, et tekiks need isiklikud kontaktid muusikute vahel, sest siis on Eesti muusikutele maailm lahti. Ainus võimalus sellist siirast kontakti luua, mitte lihtsalt formaalset kontakti, mis sageli tähendab vaid teretamist, vaid päriselt kedagi tundma õppida, saab saavutada vaid orkestris. See annab nii palju võimalusi. Ja see on ka tegelikult selle orkestri ning kõigi nende festivalide ja turneede mõte: noored muusikud saavad musikaalselt ja inimlikult targemaks.»

https://kultuur.postimees.ee/7602355/paavo-jarvi-louna-koreas-on-inimestel-klassikalise-muusikaga-omamoodi-side