Paavo Järvi elektriseerib oma muusikaga
24 Sept 2010
eesti.ca
Tekst Aino Siebert, fotod Aino ja Werner Siebert
Tänavuselgi Beethoveni festival Bonnis seisis Paavo Järvi avamiskontserdil oma Deutsche Kammerphilharmonie Bremen-orkestri ees ja sai meisterliku töö eest Bonni ärahellitatud publikult tormiliste ovatsioonide ning „braavo“ hüüete osaliseks. Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaminister Hannelore Kraft tuli peale kontserti toimunud vastuvõtul maestrot tänama.
Esimesel õhtul sai kuulata nii R. Schumanni (1810-1856) „Manfredi avamängu“ kui „Reini sümfooniat“. Lisaks tuli esitusele L. van Beethoveni (1770-1827) „Kontsert klaverile ja orkestrile nr. 5 Es-duur op 73“ (The Emperor), kus solistina esines üks maailma paremaid pianiste Hélène Grimaud. Prantslanna harmoneerus suurepäraselt eestlasest dirigendi ja tema muusikakollektiiviga. Oli selgelt tunda omavaheline hea, isegi südamlik side. Madame Grimaud’il on huvitav elulugu – peale seda, kui ta kohtas Floridas hunti, tegeleb võluv ja avatud prantslanna peale muusika veel väljasuremisohus loomadega. Huntide kaitsmiseks ostis ta 1997 New Yorgi lähedale farmi.
Hélène Grimaud alustas klaverimänguga võrdlemisi hilja, alles 9-aastasena. Peale muusikaõpinguid kodulinnas Aix-en Provence’is jätkas ta Gyorgy Sandori ja Leon Fleischeri juures. Daniel Barenboim avastas prantslanna ja kutsus ta esinema Orchestre de Paris‘iga. Kuigi pianist on muusikamaailmas nii kuulus kui nõutud, pole ta kaotanud oma inimlikku lihtsust ja soojust. Pianist valdab perfektset tehnikat, tunnetab instrumenti ja oskab võrratult vahendada helilooja emotsioone. Hélène Grimaud’i on põnev kuulata, kuid sama põnev on temaga kohtuda.
Teise päeva kontserdil sai publik kuulata jälle vaheldumisi nii Beethovenit kui Schumanni. Viimase „Kontsert tšellole ja orkestrile, A-moll, op 129“ keskpunktis seisis üks tänapäeva paremaid soliste, tšellist Sol Gabetta Argentiinast. Tema tõusis muusikamaailma tähelepanu keskpunkti võites kuus aastat tagasi Crédit Suisse Young Artist Award’i ja debüteerides Luzerni muusikafestivalil Viini filharmoonikutega, mida juhatas Valery Gergiev. Soolokarjääri kõrval on muusik pühendanud ennast kammermuusikale, ta on asutanud festivali Solsberg. Igal suvel esineb ta erinevate partneritega, nt Henri Sigfriedsson, Patricia Kopatshinskaja ning lätlannad Baiba ja Lauma Skride.
Paavo Järvi Beethoven elektriseerib
Bremeni orkestrile andis prof. Lothar Prox muusikaõhtuga ühenduses üle Saksamaa muusikakriitikute peaauhinna. Kollektiivi juhatuse esimees Jürgen Winkler tõi tänukõnes esile: „Paavo Järvi tuli meie juurde 15 aastat tagasi. Ta vallutas meid oma intelligentsuse ja südamlikkusega. Dirigent aitas meil leida oma tee, tee, mis viis avatusse.“
Eestlane tõi Deutschland-Radio’le antud intervjuus esile, et Beethoven polnud ainult helilooja, vaid vägagi huumorimeelne inimene, kes oli võimeline tundma rõõmu. „Me kaldume arvama, et noodikunstnik oli halastamatu võitleja, heroiline lõvi, kes astus välja maailma ebaõigluse vastu. Nii mõelda on muidugi romantiline, kuid sellised müüdid takistavad nägemast inimest ennast. Kui räägime komponisti 7. sümfooniast, siis tuleb sealt tegelikult välja tants. Wagner sai sellest kohe aru, kui nägi partituuri. Ta ütles, et see sümfoonia on tantsu jumalastumine,“ rääkis Paavo Järvi. Kindlasti seetõttu, et maestro näeb Beethovenis inimest, on tema lindistused eriliselt värskendavad.
Paavo Järvi pole ainult muusikasõprade, vaid ka oma orkestrantide poolt armastatud ja austatud. Bremeni Deutsche Kammerphilharmoniega on ta lindistanud kõik Beethoveni sümfooniad ja alustanud nüüd Schumanni teoste plaadistamisega. Beethoveni-projekt on tänu Deutsche Wellele saadaval mitmes keeles ka DVDna. Soovitan filmi eriliselt neile, kellel pole olnud võimalust Paavo Järvit dirigeerimas näha. See on elamus par excellence.
Noodikunstniku sünnilinn hingab koos kuulsa pojaga
Beethoven on teatavasti sündinud Bonnis, seal on tema sünnimaja. Festival pühendab ennast mitte ainult linna kuulsa elaniku teoste tutvustamisele, vaid ka noorte muusikute arengu toetamisele. Tänavuse ürituse patroon on dr. José Antonio Abreu, kes asutas „El sistema“ oma kodumaa, Venetsueela varatute noorte toetamiseks. See on täielikult eestlasegi hinges, sest temagi teeb noortega palju tööd. „Muusika väljendab seda, mida pole võimalik öelda, kuid millest pole võimalik ka vaikida,“ on öelnud Victor Hugo. Teiste sõnadega, muusika ühendab kõiki maakeral elavaid inimesi. Beethoveni-festival on selle parim näide.
Saksamaa ühe tuntuma poja muusika on avatud, alati noor, alati aktuaalne. Seda kuuleb Reini linnas 9. oktoobrini. Beethoveni sünnimaja ja raekoja ees, aga ka ajalooliselt kuulsas Petersbergi hotellis ning mujal kõlavad Beethoveni ja teiste suurepäraste helikunstnike teosed. Bonni saabuvad tuhanded võrratud muusikud, kes annavad üle saja kontserdi. Kunagine Liitvabariigi pealinn on festivali ajal täis muusikat. See on ainulaadne üritus, mida tasub tulla kaugemaltki kuulama.
http://eesti.ca/?op=article&articleid=29708
eesti.ca
Tekst Aino Siebert, fotod Aino ja Werner Siebert
Tänavuselgi Beethoveni festival Bonnis seisis Paavo Järvi avamiskontserdil oma Deutsche Kammerphilharmonie Bremen-orkestri ees ja sai meisterliku töö eest Bonni ärahellitatud publikult tormiliste ovatsioonide ning „braavo“ hüüete osaliseks. Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaminister Hannelore Kraft tuli peale kontserti toimunud vastuvõtul maestrot tänama.
Esimesel õhtul sai kuulata nii R. Schumanni (1810-1856) „Manfredi avamängu“ kui „Reini sümfooniat“. Lisaks tuli esitusele L. van Beethoveni (1770-1827) „Kontsert klaverile ja orkestrile nr. 5 Es-duur op 73“ (The Emperor), kus solistina esines üks maailma paremaid pianiste Hélène Grimaud. Prantslanna harmoneerus suurepäraselt eestlasest dirigendi ja tema muusikakollektiiviga. Oli selgelt tunda omavaheline hea, isegi südamlik side. Madame Grimaud’il on huvitav elulugu – peale seda, kui ta kohtas Floridas hunti, tegeleb võluv ja avatud prantslanna peale muusika veel väljasuremisohus loomadega. Huntide kaitsmiseks ostis ta 1997 New Yorgi lähedale farmi.
Hélène Grimaud alustas klaverimänguga võrdlemisi hilja, alles 9-aastasena. Peale muusikaõpinguid kodulinnas Aix-en Provence’is jätkas ta Gyorgy Sandori ja Leon Fleischeri juures. Daniel Barenboim avastas prantslanna ja kutsus ta esinema Orchestre de Paris‘iga. Kuigi pianist on muusikamaailmas nii kuulus kui nõutud, pole ta kaotanud oma inimlikku lihtsust ja soojust. Pianist valdab perfektset tehnikat, tunnetab instrumenti ja oskab võrratult vahendada helilooja emotsioone. Hélène Grimaud’i on põnev kuulata, kuid sama põnev on temaga kohtuda.
Teise päeva kontserdil sai publik kuulata jälle vaheldumisi nii Beethovenit kui Schumanni. Viimase „Kontsert tšellole ja orkestrile, A-moll, op 129“ keskpunktis seisis üks tänapäeva paremaid soliste, tšellist Sol Gabetta Argentiinast. Tema tõusis muusikamaailma tähelepanu keskpunkti võites kuus aastat tagasi Crédit Suisse Young Artist Award’i ja debüteerides Luzerni muusikafestivalil Viini filharmoonikutega, mida juhatas Valery Gergiev. Soolokarjääri kõrval on muusik pühendanud ennast kammermuusikale, ta on asutanud festivali Solsberg. Igal suvel esineb ta erinevate partneritega, nt Henri Sigfriedsson, Patricia Kopatshinskaja ning lätlannad Baiba ja Lauma Skride.
Paavo Järvi Beethoven elektriseerib
Bremeni orkestrile andis prof. Lothar Prox muusikaõhtuga ühenduses üle Saksamaa muusikakriitikute peaauhinna. Kollektiivi juhatuse esimees Jürgen Winkler tõi tänukõnes esile: „Paavo Järvi tuli meie juurde 15 aastat tagasi. Ta vallutas meid oma intelligentsuse ja südamlikkusega. Dirigent aitas meil leida oma tee, tee, mis viis avatusse.“
Eestlane tõi Deutschland-Radio’le antud intervjuus esile, et Beethoven polnud ainult helilooja, vaid vägagi huumorimeelne inimene, kes oli võimeline tundma rõõmu. „Me kaldume arvama, et noodikunstnik oli halastamatu võitleja, heroiline lõvi, kes astus välja maailma ebaõigluse vastu. Nii mõelda on muidugi romantiline, kuid sellised müüdid takistavad nägemast inimest ennast. Kui räägime komponisti 7. sümfooniast, siis tuleb sealt tegelikult välja tants. Wagner sai sellest kohe aru, kui nägi partituuri. Ta ütles, et see sümfoonia on tantsu jumalastumine,“ rääkis Paavo Järvi. Kindlasti seetõttu, et maestro näeb Beethovenis inimest, on tema lindistused eriliselt värskendavad.
Paavo Järvi pole ainult muusikasõprade, vaid ka oma orkestrantide poolt armastatud ja austatud. Bremeni Deutsche Kammerphilharmoniega on ta lindistanud kõik Beethoveni sümfooniad ja alustanud nüüd Schumanni teoste plaadistamisega. Beethoveni-projekt on tänu Deutsche Wellele saadaval mitmes keeles ka DVDna. Soovitan filmi eriliselt neile, kellel pole olnud võimalust Paavo Järvit dirigeerimas näha. See on elamus par excellence.
Noodikunstniku sünnilinn hingab koos kuulsa pojaga
Beethoven on teatavasti sündinud Bonnis, seal on tema sünnimaja. Festival pühendab ennast mitte ainult linna kuulsa elaniku teoste tutvustamisele, vaid ka noorte muusikute arengu toetamisele. Tänavuse ürituse patroon on dr. José Antonio Abreu, kes asutas „El sistema“ oma kodumaa, Venetsueela varatute noorte toetamiseks. See on täielikult eestlasegi hinges, sest temagi teeb noortega palju tööd. „Muusika väljendab seda, mida pole võimalik öelda, kuid millest pole võimalik ka vaikida,“ on öelnud Victor Hugo. Teiste sõnadega, muusika ühendab kõiki maakeral elavaid inimesi. Beethoveni-festival on selle parim näide.
Saksamaa ühe tuntuma poja muusika on avatud, alati noor, alati aktuaalne. Seda kuuleb Reini linnas 9. oktoobrini. Beethoveni sünnimaja ja raekoja ees, aga ka ajalooliselt kuulsas Petersbergi hotellis ning mujal kõlavad Beethoveni ja teiste suurepäraste helikunstnike teosed. Bonni saabuvad tuhanded võrratud muusikud, kes annavad üle saja kontserdi. Kunagine Liitvabariigi pealinn on festivali ajal täis muusikat. See on ainulaadne üritus, mida tasub tulla kaugemaltki kuulama.
http://eesti.ca/?op=article&articleid=29708
Comments