Paavo Järvi alustas oma uue orkestriga Zürichist esimest kontserdireisi
kultuur.err.ee
Kirsti Kuusk
17.01.2020
Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle orkestriga Autor/allikas: Gaëtan Bally
Uue aasta esimesel kontserdireisil esineb Paavo Järvi oma uue, Zürichi Tonhalle orkestriga, mille peadirigendi ja kunstilise juhi ametisse ta sügisel astus. Kuni 19. jaanuarini mängib Zürichi orkester Austrias, Ungaris ja Saksamaal. Oma muljeid esimestest kontsertidest jagab viiuldaja Kirsti Kuusk.
Paavo Järvi esimene kontserdireis oma uue orkestriga Šveitsist algas kolmapäeval Austriast Innsbruckist. Võib kinnitada, et ka reisi esimene kontsert oli igati suurepärane. Välja müüdud ja nii akustilises mõttes kui ka oma suuruselt kammermuusikalise hõnguga saal oli avaõhtul Innsbruckis Congress Saal Tirol. Kavas kõlasid Béla Bartóki Tantsusüit orkestrile op. 77 (1923), Aaron Coplandi Kontsert klarnetile, keelpillidele, harfile ja klaverile (1947/48), solist alati huvitav ning unikaalne Rootsi muusik ja dirigent Martin Fröst, ning Pjotr Tšaikovski meistriteos 5. sümfoonia. Martin Fröst on ka Zürichi orkestri fookusartist sel hooajal.
150-aastane (asutatud 1868) orkester demonstreeris kõrgeimat mänguklassi. Bartóki Tantsusüit, üks raskemaid teoseid nii tehnilises kui ka koosmängu osas, esitati tulise hooga, tehniliselt perfektselt ja erakordselt artistlikult. Ja seda vaatamata faktile, et lugu on orkestrile põhimõtteliselt täiesti uus, nende repertuaaris mitte kunagi olnud teos, nagu tuli välja jutuajamiselt vaheajal Paavo Järviga. Järvil on plaan orkestri mängukava rikastada ning laiendada uue repertuaariga. "See on alles algus," kommenteeris ta Bartóki teosega tehtud töö tulemust.
Seda, et Copland kirjutas oma klarnetikontserdi kuulsa jazz-muusiku Benny Goodmani tellimusel, on kuulda solisti esimesest noodist kuni viimaseni. Omapärane muusikaline keel, huvitavad kõlalised efektid orkestris, finaali kuulad/ vaatad kui animafilmi! Eriti kui solist on Martin Fröst, kes mitte ainult ei mängi perfektselt oma instrumenti, vaid elab, lausa tantsib laval nagu üks filmiartist. Publiku aplaus oli teenitult tormiline. Martin Fröst mängis ka lisapala, Coplandi muusikaga hästi haakuva peadpööritava virtuoossusega klezmer-stiilis teose.
Paavo Järvi alustas oma uue orkestriga Zürichist esimest kontserdireisi. Pildil 15. jaanuari kontserdi afišš. Autor/allikas: Kirsti Kuusk
Vaheajal ajame juttu Paavo Järvi dirigenditoas. Räägime orkestritest Euroopas ja USA-s, nende erinevustest, positiivses ning negatiivses mõttes. Räägime sellest, et nn hea ja halb on kunstis üks väga suhteline asi ... et halb võib saada hea staatuse, kui paljud kinnitavad pikka aega, et see nii on ... Eks nii on igal pool, mitte ainult kunstis, aga kunstimaailmas on seda veel raskem tabada.
Räägime ka sellest, kuidas hoida keha ja meelt värskena sellise koormuse juures nagu on Paavol (tal on praegu kolm oma orkestrit – Tokyos, Bremenis, Zürichis, lisaks Eesti festivaliorkestri projektid ning kontserdid külalisdirigendina). Küsin: "Sa ei saa oma niisugust elu elada ilma alatise raudse distsipliinita ...". Paavo: "Nagu isa tavatseb öelda: häda ajab härja kaevu!". "Kas sa üldse puhkad, saad sa näiteks värskes õhus viibida?" Paavo: "Just jalutasin hotellist saali tervelt kolm minutit".
Kontserdi teises osas mängitakse Paavo nn leivanumbrit – see on Tšaikovski Viies sümfoonia. Seda mängisin ma ise tema käe all Eesti festivaliorkestri Jaapani-turneel möödunud aastal. Ma tean oma kogemusest, kui hästi ta seda teeb. Aga kuulates saalist, siis ikkagi: milline elamus! Tšaikovski geniaalne partituur on sajaprotsendiliselt publikuni toodud, väiksemgi detail pole kaduma läinud. Kõik neli osa mängitakse attacca, tulemus on üks terviklik muusikaline jutustus elust. Erakordne.
Vaimustatud, liigutatud publik ei lase orkestrit ära, lisapalana kõlab Tšaikovski Polonees ooperist "Jevgeni Onegin".
Orkestri muusikareis jätkus neljapäeva õhtul Viinis kontserdimaja suures saalis, reedel, 17. jaanuaril on ootamas Budapestis Béla Bartóki rahvusliku kontserdisaali ja 19. jaanuaril Dortmundi kontserdimaja publik. Võib julgesti öelda, et külalisturnee tuleb großartig, suurepärane.
Kirsti Kuusk
17.01.2020
Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle orkestriga Autor/allikas: Gaëtan Bally
Uue aasta esimesel kontserdireisil esineb Paavo Järvi oma uue, Zürichi Tonhalle orkestriga, mille peadirigendi ja kunstilise juhi ametisse ta sügisel astus. Kuni 19. jaanuarini mängib Zürichi orkester Austrias, Ungaris ja Saksamaal. Oma muljeid esimestest kontsertidest jagab viiuldaja Kirsti Kuusk.
Paavo Järvi esimene kontserdireis oma uue orkestriga Šveitsist algas kolmapäeval Austriast Innsbruckist. Võib kinnitada, et ka reisi esimene kontsert oli igati suurepärane. Välja müüdud ja nii akustilises mõttes kui ka oma suuruselt kammermuusikalise hõnguga saal oli avaõhtul Innsbruckis Congress Saal Tirol. Kavas kõlasid Béla Bartóki Tantsusüit orkestrile op. 77 (1923), Aaron Coplandi Kontsert klarnetile, keelpillidele, harfile ja klaverile (1947/48), solist alati huvitav ning unikaalne Rootsi muusik ja dirigent Martin Fröst, ning Pjotr Tšaikovski meistriteos 5. sümfoonia. Martin Fröst on ka Zürichi orkestri fookusartist sel hooajal.
150-aastane (asutatud 1868) orkester demonstreeris kõrgeimat mänguklassi. Bartóki Tantsusüit, üks raskemaid teoseid nii tehnilises kui ka koosmängu osas, esitati tulise hooga, tehniliselt perfektselt ja erakordselt artistlikult. Ja seda vaatamata faktile, et lugu on orkestrile põhimõtteliselt täiesti uus, nende repertuaaris mitte kunagi olnud teos, nagu tuli välja jutuajamiselt vaheajal Paavo Järviga. Järvil on plaan orkestri mängukava rikastada ning laiendada uue repertuaariga. "See on alles algus," kommenteeris ta Bartóki teosega tehtud töö tulemust.
Seda, et Copland kirjutas oma klarnetikontserdi kuulsa jazz-muusiku Benny Goodmani tellimusel, on kuulda solisti esimesest noodist kuni viimaseni. Omapärane muusikaline keel, huvitavad kõlalised efektid orkestris, finaali kuulad/ vaatad kui animafilmi! Eriti kui solist on Martin Fröst, kes mitte ainult ei mängi perfektselt oma instrumenti, vaid elab, lausa tantsib laval nagu üks filmiartist. Publiku aplaus oli teenitult tormiline. Martin Fröst mängis ka lisapala, Coplandi muusikaga hästi haakuva peadpööritava virtuoossusega klezmer-stiilis teose.
Paavo Järvi alustas oma uue orkestriga Zürichist esimest kontserdireisi. Pildil 15. jaanuari kontserdi afišš. Autor/allikas: Kirsti KuuskVaheajal ajame juttu Paavo Järvi dirigenditoas. Räägime orkestritest Euroopas ja USA-s, nende erinevustest, positiivses ning negatiivses mõttes. Räägime sellest, et nn hea ja halb on kunstis üks väga suhteline asi ... et halb võib saada hea staatuse, kui paljud kinnitavad pikka aega, et see nii on ... Eks nii on igal pool, mitte ainult kunstis, aga kunstimaailmas on seda veel raskem tabada.
Räägime ka sellest, kuidas hoida keha ja meelt värskena sellise koormuse juures nagu on Paavol (tal on praegu kolm oma orkestrit – Tokyos, Bremenis, Zürichis, lisaks Eesti festivaliorkestri projektid ning kontserdid külalisdirigendina). Küsin: "Sa ei saa oma niisugust elu elada ilma alatise raudse distsipliinita ...". Paavo: "Nagu isa tavatseb öelda: häda ajab härja kaevu!". "Kas sa üldse puhkad, saad sa näiteks värskes õhus viibida?" Paavo: "Just jalutasin hotellist saali tervelt kolm minutit".
Kontserdi teises osas mängitakse Paavo nn leivanumbrit – see on Tšaikovski Viies sümfoonia. Seda mängisin ma ise tema käe all Eesti festivaliorkestri Jaapani-turneel möödunud aastal. Ma tean oma kogemusest, kui hästi ta seda teeb. Aga kuulates saalist, siis ikkagi: milline elamus! Tšaikovski geniaalne partituur on sajaprotsendiliselt publikuni toodud, väiksemgi detail pole kaduma läinud. Kõik neli osa mängitakse attacca, tulemus on üks terviklik muusikaline jutustus elust. Erakordne.
Vaimustatud, liigutatud publik ei lase orkestrit ära, lisapalana kõlab Tšaikovski Polonees ooperist "Jevgeni Onegin".
Orkestri muusikareis jätkus neljapäeva õhtul Viinis kontserdimaja suures saalis, reedel, 17. jaanuaril on ootamas Budapestis Béla Bartóki rahvusliku kontserdisaali ja 19. jaanuaril Dortmundi kontserdimaja publik. Võib julgesti öelda, et külalisturnee tuleb großartig, suurepärane.
Comments